Naturaalne materjal versus kunstkiud
Erinevatel materjalidel
on igaühel oma head ja vead. Lõngade omadused erinevad detailides –
mõni peab rohkem sooja, mõni on pehmem, mõni hülgab paremini
vett, kuid rusikareegel on järgmine: mida rohkem naturaalset kiudu
seda soojem, mida rohkem kunstkiudu seda vastupidavam.
Legendid
räägivad muidugi sellest, et ainult puhas villane on tõeline
soojaandja – ei saa sellele kuidagi vastu vaielda, kuid soojalt soovitame siiski valida materjal, mis sisaldab
ka ühte osa kunstkiudu – nii saate endale lihtsalt oluliselt
vastupidavama toote, kaotamata palju materjali soojustavatest
omadustest.
Aga nüüd materjalidest veidi
lähemalt:
Looduslikud kiud:
Lambavill
– väga soe, vetthülgav, ei kortsu ja taastab oma vormi.
Paljud
mäletavad lapsepõlvest, et lambavill on küll soe kuid torgib
vastikult. Kindlasti ei ole see iga lambavillaga nii. Siinkohal tasub
teada villa päritolu – põhjamaiste lammaste vill kipub tõepoolest
sügelust tekitama, kuna selle lanoliinisisaldus on kõrge kuid
lõunapool, näiteks Uus-Meremaal või Austraalis asuvavad lambad
annavad hoopis mõnusama tekstuuriga villa. Torkimisega on seotud ka
villa vett hülgavad omadused - mida torkivam lõng, seda suurem on
tema lanoliinisisaldus ning seega ka suurem võime vett endast eemale
juhtida. Teate ju küll neid juhte kui kindad on lumised aga käed
sealjuures kuivad ja soojas – võimalik ainult villaga!
Villa
üks hämmastavamaid omadusi on temperatuuri reguleerimine – ta
annab külmaga sooja ning soojaga jahutab mõnusalt. Nii et suvel
võib õhukese villamütsiga käia küll ja küll ning villased sokid
võib ka suvemoodi võtta :)
Meriinovill – on
veidi soojem ja pehmem kui lambavill. Pärit Lõuna-Ameerikast.
Kindlasti ei ole vaja meriinovilla puhul sügelemise ja torkimise
probleemide pärast muretseda. Meriino on katsudes väga pehme ja
mõnus, tal on tavalise lambavillaga sarnane temperatuuri
reguleerimise võime, mis säilib ka siis kui toode on märgunud.
Ühtlasi aitab ta niiskust kehast eemale juhtida ning sageli
soovitatakse meriinovillast esemeid kanda otse naha vastus.
.
Meriinovilla pesemissoovitus on sama mis lambavillal – võimalikult
harva ja soovitatavalt käsitsi.
Alpakavill – tõeline
luksuskaup ja lõngade kuningas! Ta on kõige kõige soojem vill –
väidetavalt 7 korda soojem kui lambavill ning samas 3 korda
vastupidavam. Karvad on seest õõnsad ja nagu füüsikast mäletame
on tühjus väga hea soojusisolaator - tänu sellele on soojapidavus
oluliselt suurem. Alpaka on üks parimaid materjale -tal on väga
soe, ta on kerge ja pehme, katsudes suisa siidjas.Võrreldes meriino
või lambavillaga on ta nõrgem vaid seetõttu, et ei sisalda
lanoliini ning seega märgub kergemini.Kui teil peaks olema
allergilisi probleeme villaste asjade kandmisel, siis tasub katsetada
alpakaga – neil puuduvad allergiat tekitavad omadused. Kiud on
tugevam kui lambavillal, ning seega on lõng ka vastupidavam.
Pehmem
ja tugevam kui kašmiir, kergem kui lambavill. Ei muutu kergelt
topiliseks.
Angoora villa saadakse angooraküülikute
kasukast. Tegemist on ülipehme, koheva, väga sooja ja kalli
materjaliga. Koe pind on mõnusalt karvane kuid karvad on udupehmed
ja ei torgi. Kuna kiud ei ole kuigi lihtne lõngaks kedrata on
angooravill tavaliselt segatud mõne teise kiuga.
Mohäär, ehk angoorakitse villast tehtud lõng on angooraga paljuski sarnane. Ta on samuti väga pehme, soe nagu lambavill, tekstuurilt õrnem kuid samas vastupidavam. Jätab angooraga sarnase pehme karvase efekti. Mohäär on valgust peegeldav, ehk kergelt läikiv Kohev ja õhuline.
Kašmiir on
sajandeid populaarne luksuskaup. Kašmiirkitsed elavad Himaalaja
kõrgmäestikus ning kannatavad „külma kõhuga“ ka 40 kraadi
miinust välja – sest nende kõhtu katab udupeene alusvill, mis
ülihästi sooja hoiab. Sellest udupeenest alusvillast tehakse lõnga,
mis on väidetavalt 6 korda soojem kui lambavill. Kašmiir on ja
ilmselt ka jääb alati kallihinnaliseks materjaliks – ühelt
kitselt saab aastas vaid ca 50-150 gr villa. (alpaka annab ca 3 -4
kg).
Kašmiir hoiab oma kuju – ei veni välja ega luitu –
kampsun võib vastu pidada mitu põlvkonda kui seda õigesti ja
õrnalt hooldada. Kašmiirist esemeid on alati tark ainult käsitsi
pesta ning mitte mingil juhul väänata ega radikale kuivama
tõsta.
Siid – ülipeen, väga pikk ja vastupidav
kiud, mida saadakse siidiussi kookonitest. Siid on üks tugevamaid
looduslikke kiude ning sobib erinevate villadega suurepäraselt
ainult parendades nende omadusi. Siid toimib sarnaselt villale –
soojendab kui on külm ja jahutab kui on palav. Hooldamine on
keeruline – käsipesu madalatel temperatuuridel ainult spetsiaalse
pesuvahendiga. Siid kardab higi ja karedat vett – mõlemad jätavad
materjalile plekid, mida on praktiliselt võimatu välja
pesta.
Kunstkiud lisavad tootele vastupidavust.
Polüamiid = nailon =
kapron= PA ehk sisuliselt sukapüksid - toodetud naftast ehk
sisuliselt ka looduslik materjal :) Udupeen ja väga vastupidav
kunstmaterjal. Pehme ja painduv ning villadesse segatuna parandab
nende vastupidavust oluliselt määral. Kiirendab toote kuivamist,
lisab õhulisust.– polüamiidi lisatakse tavaliselt sokilõngadele,
et märgatavalt nende vastupidavust tõsta.
Puhas polüamiid on
keskmist sorti soojapidavusega ning üpriski kergelt elektifitseeruv.
Ei kortsu, on vastupidavam kui polüester
Polüester –
vastupidav ja kerge kunstkiud. Kuivab kiiresti, laseb õhku läbi.
Lihtne hooldada. Kehv soojapidavus elektrifitseerub kergelt.
Polüestrit peetakse polüamiidist veidi kehvemaks kaaslaseks
naturaalsele lõngakiule kuid oma põhilist funktsiooni – lõngale
vastupidavust anda – täidavad mõlemad kenasti.
Akrüül
– on üks põhilisi materjale, millest on tehtud enamus kiirmoe
kampsikuid-salle mütse. Need on küll uuest peast väga kenad,pehmed
ja kerged, kuid juba peale esimest pesukorda väljaveninud ja/või
topilised ning ega nad suuremat sooja kah ei anna – mida odavam
akrüül, seda kiiremini on toode kasutuskõlbmatu. Aga tore on see,
et akrüül ei tekita allergiaid.
Kui aga kvaliteetset akrüüli
veidi looduslikule kiule lisada, on tulemus tegelikult täitsa OK –
nagu naturaalsedki kiud hülgab ta mustust ja muudab oma
juuresolekuga naturaalse kiu kordades vastupidavamaks.
Parim
lõng meie kogemuste kohaselt on segu alpakast, lambavillast ja
kunstkiust – kas akrüülist või polüamiidist. Nii saame
kombinatsiooni, mis on väga soe, hülgab mõõdukalt vett ning on
oluliselt vaspupidavam kui puhtast villast toode. Ka angoora ja
kunstkiu segulõng on mõnusalt pehme, soe ja vastupidav.
Ehk siis – kui soovite, et toode
annaks sooja, siis miinimum 50% lõnga sisaldusest peaks olema
naturaalne, et toode ka ajas vastu peaks, siis vähemalt 20% võiks
koosneda kunstkiududest, eelistatult polüamiidist.
Kellele
meeldib looduslik luksus, siis otsige alpaka ja siidi segulõngadest
materjale – need on väga vastupidavad, efektsed ning
kehatemperatuuri reguleerimisel toimivad targalt nagu nutiseadmed.
Lisa kommentaar